On inimesi, kelle jutt paneb märkama väikseid hetki, mida igapäevaelus sageli tähele ei pane. Selline on Jelena Sepp – nelja lapse ema, Kolga lasteaia õppejuht ja Huvi OÜ tegevjuht. Juba esimestest minutitest oli selge, et tema jutus põimuvad siirus, kogemus ja vankumatu usk sellesse, et õppimine peab tooma rõõmu nii lastele kui täiskasvanutele.
Sa oled täna nii koolitaja, Kolga lasteaia õppejuht kui ka nelja lapse ema. Aga kui peaksid ennast kõigepealt tutvustama, siis millest sa alustaksid?
Kõigepealt olen ma ema oma neljale lapsele, kes on minu suurimad õpetajad ja igapäevased inspiratsiooniallikad. Just kodused kogemused on andnud mulle kindluse, et lapse areng ja õppimine algavad väikestest hetkest ning südamlikest suhetest.
Olen Kolga lasteaia õppejuht, kus minu töö on toetada õpetajaid ja luua keskkonda, kus lapsed saavad kasvada uudishimulikeks, loovateks ja rõõmsateks õppijateks.
Koolitajana jagan oma kogemusi lapsevanemate ja õpetajatega, et õppimine oleks tähenduslik, elulähedane ja pakuks rõõmu nii lastele kui täiskasvanutele. Usun, et iga laps väärib õppimist, mis on täis avastamist, liikumist ja loovust.
Minu teekond ongi otsing, kuidas ühendada inimlikkus, professionaalsus ja loovus. Soovin innustada lapsevanemaid, õpetajaid ja kogukondi, et koos saame kujundada keskkonna, kus lastel on turvaline kasvada ja õppida ning täiskasvanutel on jõudu ja inspiratsiooni neid toetada.
Millised olid need emana ja õpetajana kogetud hetked, mis panid sind tundma, et soovid luua midagi enamat – keskkonda ja ettevõtet, mis toetaks nii lapsi kui ka õpetajaid?
Kõik algas lihtsast, aga sügavast küsimusest: kuidas aidata oma lapsel lugema õppida?
Ema rollis tundsin, et mul jääb puudu teadmistest – eriti siis, kui mu laps ei tundnud raamatute vastu huvi. Teda paelusid hoopis liikumine ja mängimine. Kuidas leida see lapse sisemine x-faktor, mis aitaks mul täiskasvanuna leida õige lähenemise ja tekitada huvi tähtede ja sõnade vastu?
Kui nägin, et mu laps avastas tähti hoopis läbi kunsti, liikumise või mängu, mõistsin: just see ongi võti. Lugemine ei pea algama raamatust, vaid võib sündida liikumisest, kunstist, lapse poolt valitud tegevustest või läbi lauamängu.
Need kogemused näitasid, et see ei ole ainult minu pere lugu, vaid paljude perede ja õpetajate ühine vajadus. Sellest sündiski soov luua keskkond ja ettevõte, mis aitab lastel õppida rõõmu ja loomulikkuse kaudu ning toetab vanemaid ja õpetajaid teekonnal, mis hoiab elus loovust, kirge ja uudishimu.
👉 Jelena nipp lapsevanemale: Kui lugemine ei paku lapsele huvi, ära sunni teda laua taha istuma. Pane tähed liiva sisse peitu, meisterda need legodest või leia need jalutuskäigul autode numbrimärkidelt. Lapse huvi on parim teejuht.
Huvi OÜ sündis Sinu isiklikust kogemusest, aga kas mäletad ka seda hetke, kui tundsid esimest korda julgust öelda: „Ma hakkan päriselt koolitusi tegema“?
Ma mäletan seda hetke väga selgelt. See polnudki suur avalik otsus, vaid pigem vaikne taipamine iseendas. Ühel õhtul pärast pikka päeva lasteaias ja kodus mõtlesin: „Kui paljud õpetajad ja lapsevanemad tegelikult otsivad neid samu vastuseid, mida mina olen otsinud.“
Just siis tundsin, et minu kogemus ja kirg ei saa jääda ainult minu enda ringi. See teadmine, et minu loodud ideed ja mängulised lähenemised võiksid aidata ka teisi lapsi ja täiskasvanuid, oli nagu tiibade sirutamine.
Esimesed sammud olid kõhkleva sammuga, kas keegi üldse tuleb mu koolitusele? Aga iga kord, kui keegi ütles pärast koolitust: „Ma sain uue mõtte, ma julgen nüüd proovida teisiti,“ kasvas minus kindlus, et olen õigel teel.
Sa alustasid oma teekonda hoopis abiõpetajana lasteaias. Milliseid kogemusi ja õppetunde sealt kaasa võtsid?
Kui mõtlen tagasi ajale, mil töötasin õpetaja abina, meenub mulle esmalt, kuidas õppisin kuulama ja märkama väikeseid detaile. Abina oli mul tihti võimalus märgata laste kõrvalt nende pisikesi signaale – väsimust, rõõmu või muret, mida õpetaja oma „suure pildi“ sees alati kohe ei märganud.
See töö õpetas mulle ka alandlikkust. Olin toetaja, mitte juhtija, ja pidin täitma ka kõige väiksemaid ülesandeid. Just sealt sain aru, et iga töö on oluline ning tegelikult sünnibki edu siis, kui keegi on valmis tegema ka lihtsamaid, kuid vajalikke asju.
Samuti õppisin, kui tähtis on meeskonnatunnetus ja paindlikkus. Lastega ei lähe kunagi kõik plaani järgi, vahel tuli hetkega välja mõelda uus mäng või võtta täiesti uus suund. See andis mulle julguse olla loominguline ja kohaneda ning täna, koolitajana, on see oskus hindamatu väärtusega.
Kõige sügavamalt jäi aga minusse inimlikkus ja hoolivus. Mõistsin, et kõige tähtsam ei ole mitte see, kui täpselt me tegevuskava järgime, vaid see, kas laps tunneb end hoituna ja väärtustatuna. Sama kehtib ka täiskasvanute puhul, tõeline õppimine saab toimuda vaid turvalises ja hoolivas õhkkonnas.
Oled palju rääkinud, et iga laps jõuab lugema õppimiseni oma rada pidi. Kas meenub mõni konkreetne lugu lapse või lapsevanemaga, mis kinnitas sulle, et just mängulisus ja lapse tempo austamine on kõige olulisem?
Üks lugu, mis on mulle endale eriti armsaks jäänud, kattub tegelikult ka minu isikliku kogemusega. Laps, kellega töötasin, armastas väga autosid ja legosid. Me ei hakanud tähti harjutama töövihikust, vaid lõin mängud, mis just teda köitsid. Tegime isetehtud lauamänge – kord tuli auto peale tähti koguda ja nendega mööda rada sõita, teinekord ehitada tähti legodest või otsida puidust tähti liiva seest, kasutades pintslit nagu väike arheoloog. Just see viimane tegevus meeldis talle eriti.
Mäletan hästi, kuidas lapse silmad särasid, kui ta sai auto abil oma esimest sõna justkui „läbi sõita“. See rõõm ja oma tempos liikumine olidki need, mis aitasid tal lugemisega edasi liikuda. Toetada lapse huvi ja leida lahendusi.
„Ma nägin, et laps ei vaja survet, vaid mängu.“
Sellest hetkest alates olen veelgi kindlam, et iga laps jõuab lugemiseni kõige paremini läbi mängulise tegevuse, mis lähtub just tema huvidest.
Õppejuhi roll Kolga lasteaias on väga mitmekesine. Mis on Sinu jaoks selle töö juures kõige olulisem ja inspireerivam?
Minu jaoks on kõige olulisem see, et õppejuhi töö ei piirdu ainult paberite ja plaanidega, vaid puudutab iga lapse ja õpetaja igapäevaelu. Inspireeriv on näha, kuidas õpetajad leiavad uusi viise laste loovuse ja õpihuvi toetamiseks, ning tunda, et saan olla nende kõrval julgustaja ja suunaja. Olen Kolga lasteaias õppejuhi rollis alles väikeste sammudega alustamas.
Suurim väärtus minu jaoks on aga meeskond – tunne, et me ei tee seda teekonda üksi. Nii nagu õpetaja abina õppisin nägema, kui oluline on üksteist toetada ja kuulata, nii on ka täna minu soov olla meeskonnaliige, kes loob usaldust ja ühist hingamist.
Minu südamelähedane unistus on, et tulevikus võiksin pakkuda veelgi enam tuge lapsevanematele ja õpetajatele, kes soovivad laste lugemishuvi äratada ja hoida. Olgu selleks nõustamine, inspireerivad tegevused või jagatud kogemused, soovin olla sillaks, mis ühendab lapse, vanema ja õpetaja ühiseks õppimisteeks.
ELIIS on saanud paljude lasteaedade igapäevatöö osaks. Kuidas Sina seda oma töös koged?
ELIIS teeb igapäevase töö tõesti lihtsamaks. Teated, sõnumid, kalender ja galerii on ühes kohas ning info liigub kiiresti nii õpetajate kui lapsevanemate vahel. See annab kindlustunde, et midagi ei lähe kaduma ja kodu ning lasteaia koostöö püsib elavana.
Minu jaoks on ELIIS eelkõige tööriist, mis hoiab asjad korras ja suhtluse ladusa. Lisaks pakub ideede pank õpetajatele ja lapsevanematele palju inspiratsiooni, kuidas laste arengut toetada. See aitab mõnikord leida just selle väikese nipi, mis muudab päeva sujuvamaks või tegevuse põnevamaks.
Kui oled andnud koolitusi, siis kas meenub mõni õpetaja, haridusjuht või lapsevanem, kelle tagasiside puudutas Sind sügavalt?
Üks õpetaja ütles mulle pärast koolitust: „See koolitus pani mind vaatama oma rühma lapsi hoopis uue pilguga. Sain aru, et ma ei pea kõike ette ütlema ega valmis tegema, vaid võin last usaldada ja tema huvist lähtuda. Lapsed on nii loovad ja uudishimulikud, nad soovivad palju ise ära teha, meie ülesanne on neid usaldada ning luua keskkond, kus nad saavad tegutseda, suhelda ja avastada. Järgmisel päeval proovisin uut lähenemist ning lapsed tundsid rõõmu tegemisest – nad said hakkama palju enamaga, kui ma arvasin.“
Samuti meenub lapsevanem, kes tänas, öeldes, et „koolitus andis mulle julguse usaldada oma last ja märgata tema väikeseid edusamme lugema õppimisel.“
Need hetked kinnitavad mulle, et see töö on tõesti vajalik ja mõjus – mitte ainult õpetajatele, vaid ka peredele.
Iga teekond ei ole ainult rõõm, kindlasti on olnud ka raskeid aegu. Kas on mõni olukord, kus kahtlesid või tundsid, et ei jaksa?
Kui mõelda, kas mul on olnud raskeid hetki, siis tegelikult ma ei saa seda öelda. See, mida teen, on kasvanud välja hobist ja sisemisest soovist luua – mulle lihtsalt meeldib seda teha. See, et õpetajad ja lapsevanemad tulevad koolitustele, annab tohutult positiivset energiat ja kinnitab, et see ei olegi töö, vaid puhas rõõm. Sama on õppematerjalide loomisega, kui valmistan kaarte või töölehti ning katsetan neid oma huviringis või kohtumistel, on see alati põnev, sest iga laps on oma huvide ja oskustega ainulaadne.
Suurt rõõmu pakub mulle töö lastega – mulle meeldib, kui nad on innuga tegevuste juures, kui nende silmad säravad ja nad soovivad tagasi tulla. See tunne, kui laps küsib põnevusega: „Mis me täna teeme?“ või kui meie kohtumised venivad pikemaks, kui algselt plaanitud, annab tohutu inspiratsiooni ja kinnitab, et olen õigel teel.
Nii on sündinud tähekohvrid, tähe- ja lugemismängud ning tähekaardid. Olen loonud ka koostöö Eesti tootjaga, kes valmistab puidust mänguasju, tähti ja õppevahendeid.
Muidugi püüan hoida tasakaalu pere, töö ja firma vahel. Kui vahel tunnen, et kõike korraga ei jõua, siis jääb mõni idee lihtsalt riiulile ootama oma aega. Mul on palju mõtteid, mis vajavad veel teostamist – iga asi tuleb omal ajal. Praegu on valminud tähekaardid, töös on kaks uut põnevat koolitust ning uue huviringi kavandamine. Just see mitmekesisus ja loovus hoiavad mind pidevalt liikumas – pigem rõõmus kui raskustes.
Kohtumine Jelenaga oli meeldetuletus, et haridus ei kasva ainult suurtest plaanidest, vaid eelkõige väikestest hetkedest, mis sünnivad lapse ja täiskasvanu vahel. Tema teekond abiõpetajast juhiks ja koolitajaks on ehe tõestus sellest, kuidas pühendumus, rõõm ja inimlikkus loovad midagi palju suuremat kui ametinimetus.
Septembris saab Huvi OÜ 10-aastaseks – palju õnne, jõudu ja jaksu edaspidiseks! 🎉
Et Jelenaga edaspidi sammu pidada ja uusi ideid avastada, tasub pilk peale visata tema koolituskalendrile või liituda Huvi OÜ uudiskirjaga.
