Milline on hea lasteaed? Kuidas toetada õpetajaid, kelle töö on sageli varjatud, kuid ühiskonna jaoks hindamatu? Mida tähendab tegelikult üleminek eestikeelsele haridusele ning kuidas seda teha nii, et kõik – nii lapsed, pered kui õpetajad – tunneksid end väärtustatuna ja kaasatuna?
Vestlesime Tartu linna alushariduse valdkonna juhi Kaspar Kreegimäega, et heita pilk tänasesse, visandada tulevikku ning mõtestada lahti nii suurte reformide, igapäevatöö kui ka inimlike väärtuste taga olevat suurt pilti.
See intervjuu viib meid ausalt ja sügavuti teemadesse, mis mõjutavad iga last, õpetajat ja pere – alates õpetajate toetamisest ja juhtimismudelitest kuni lasteaedade rolli ja tähenduseni kiiresti muutuvas maailmas.
Kaspari toas Tartu linnavalitsuse ruumides torkas esimesena silma üks laud, kus seisis lugematul hulgal erinevaid põnevaid tasse.
Kaspar, siin toas torkab silma suur ja värvikirev tasside kollektsioon. Kas tasside kogumine on üks sinu hobidest?
Ei, see pole tegelikult minu isiklik kollektsioon. Tõsi, tasse on siin palju. Need on aastate jooksul lihtsalt siia kogunenud. Koosolekuruum asub meie kõrval ning varem oli seal ka kööginurk, kuhu kolleegid ja koostööpartnerid erinevatest lasteaedadest ning koolidest meeneid ja tasse jätsid. Kuna hetkel tehakse seal remonti, siis oli kõige mugavam need tassid minu kabinetti tuua. Nii et need on rohkem sümbolid meie koostööst, mitte minu hobist.
Kui aga tassid kõrvale jätta, kas sul on mõni isiklik hobi, millega vabal ajal tegeled?
Jah, mind tõmbab loodus. Mulle väga meeldib ka aiandus. Aiandus on midagi rahustavat ja tasakaalustavat. Kodus on mul mitu kassi, üks koer ja isegi madu. Loomad ja taimed loovad mingisuguse vaikse harmoonia, mida kontoritööga võrreldes tõesti hindan. Kuigi ma ei nimetaks seda hobiks klassikalises mõttes, siis see on kindlasti minu laadimise viis. Lisaks kasutan vahel lõunapausi, et külastada Tartu botaanikaaeda. Botaanikaaed asub siinsamas lähedal ja aitab hästi tasakaalu hoida.
Kuidas sa sattusid alushariduse valdkonna juhiks Tartu linnas?
Haridus on mulle alati olnud südamelähedane. Olen õppinud eripedagoogikat ja töötanud Tartu Hiie koolis hariduslike erivajadustega lastega. Sealt edasi liikusin haridus- ja teadusministeeriumisse, kus olin kokku pea kümme aastat. Esmalt järelevalve, hiljem üldhariduse valdkonnas.
Kui sealne struktuur muutus ja minu töö sai otsa, avanes Tartu linnavalitsuses konkurss alushariduse spetsialisti kohale. Mind soovitas konkursile mu endine kolleeg Riho Raave. Võtsin selle pakkumise vastu, osalesin konkursil ja nii ma siia sattusin. Ausalt öeldes olin isegi üllatunud, kui valituks osutusin, sest arvasin, et ministeeriumist linna/kohaliku omavalitsuse tasandile tööle tulla on kuidagi samm tagasi. Aga tegelikult oli see just suur samm edasi – vahetu kokkupuude lasteaedadega, võimalus näha reaalset mõju ja panustada süsteemi seestpoolt.
Kuidas su töö Tartus algas ja kuidas käis alushariduse valdkonda sisseelamine?
Väga hästi mäletan, et kohe pärast valituks osutumist mind suunati mitmesse lasteaeda omamoodi sisseelamise praktikale. Käisin asutustes kohal, rääkisin juhtidega, jälgisin igapäevast tööd. See kõik aitas mõista, kuidas see lasteaiamaailm päriselt toimib. Hariduspoliitika ja järelevalve kogemus oli mul olemas, aga just see praktiline pool, mida tähendab juhtida lasteaeda või õpetada väikeseid lapsi, vajas tunnetust ja kogemust.
Seda väärtustan väga, sest siiani usun, et head otsused sünnivad ainult siis, kui oled päriselt süsteemiga kontaktis. Ja nüüdseks on sellest juba kümme aastat möödas.
Mis sind selle töö juures kõige enam motiveerib ja innustab?
Just see, et siin ei ole kunagi paigalseisu. Muutused on pidevad ning seda seadusandluses, süsteemides, vajadustes. On reforme, uusi projekte, arendusi. Kui tundub, et nüüd võiks hetkeks hinge tõmmata, tuleb uus teema, näiteks mõne lasteaia remont või muudatused personalipoliitikas. See hoiab värskena ja erksana .
Lisaks on mul suurepärane meeskond ning seda nii osakonnas kui laiemas Tartu alushariduse võrgustikus. On oluline, et sa ei tööta üksinda, vaid sul on kellegagi koos mõelda, kavandada ja ka vahel arutada, kui on keerulisem hetk. See kõik annab jõudu ja motivatsiooni edasi tegutseda.
Mainisid reforme ja seadusandlust. Lasteaiad üle Eesti on uut alushariduse seadust rakendamas. Kas Tartu linn ja sina isiklikult olete olnud selle seaduse ettevalmistamise juures ka kaasatud?
Jah, olen olnud erinevates etappides selle protsessi juures. Tartu linna esindajana olen saanud kaasa rääkida, kommenteerida ning jagada omavalitsuse kogemust ja praktilisi tähelepanekuid.
Pean tunnustama, et Haridus- ja Teadusministeerium on selles protsessis olnud üsna avatud kaasamisele. Mitte ainult seaduse enda osas, vaid ka sellega seotud rakendusaktide ja näiteks õppe- ja kasvukeskkonna nõuete kujundamisel. Just see rakenduslik vaade on oluline, sest omavalitsusena peame meie ju igapäevaselt tagama, et seadus saaks reaalselt ellu viidud.
On loomulikult selge, et mitte kõik ettepanekud ei pruugi seadusesse jõuda, aga juba see, et kuulatakse ja võetakse arvesse, aitab luua paremat mõistmist. Sageli ongi nii, et seaduse koostajad ei pruugi kõiki detaile või kitsaskohti ette näha. Kitsaskohad ilmnevad just siis, kui hakkad mõtlema, kuidas midagi praktikas tööle hakkab. Ja sellistes kohtades saame meie oma kogemusega aidata.
Olen tõesti rahul, et oleme saanud sellele arengule kaasa mõelda ja kaasa rääkida. See suurendab omakorda ka kohapealset valmisolekut muudatusi ellu viia.
Millised teised head praktikad iseloomustavad Tartu lähenemist alushariduse juhtimisel?
Meie üks oluline tugevus on avatud ja usaldusel põhinev juhtimiskultuur. Meie eesmärk ei ole luua juhtidele tunnet, et nad on pideva kontrolli all, vaid pigem vastupidi. Anname neile võimalus iseseisvalt tegutseda, otsustada ja vastutada. Me ei sunni iga väikest sammu kooskõlastama, vaid väärtustame professionaalset autonoomiat. Samas püüame olla juhtidele alati olemas. Oleme toeks, nõuandjaks ja vajadusel suunajaks.
Seda usaldust ja tuge ei paku ma mitte ainult valdkonnajuhina, vaid meil on terviklik meeskond, kes töötab alushariduse valdkonnas. See hõlmab nii alushariduse peaspetsialisti, alushariduse finantsjuhti, analüütikut ja teisi kolleege, kes suhtlevad otse asutuste ja nende juhtidega. Meil on kindel põhimõte: ükski küsimus ei ole liiga väike või rumal, et selle kohta mitte küsida. Ja juhid teavad, et vastus tuleb kiiresti, põhjalikult ja heatahtlikult.
Meie regulaarsetel kohtumistel ei keskendu me ainult probleemidele. Vastupidi, just seal sünnivad ideed ja arendused, mis saavad hiljem ka ellu viidud. Selline partnerluslik suhe pidaja ja asutuse vahel on meie suur väärtus. Me ei lase asjadel “hapuks minna”. Kui ilmnevad märgid, et kusagil on keeruline, võtame teema kohe arutlusse ja reageerime.
Kas Tartusse on lähiajal plaanis ka mõni uus lasteaed rajada?
Kui rääkida uutest munitsipaallasteaedadest, siis praegu lähiajal uut ehitust plaanis ei ole. Meil on küll arengukavas ja linna planeeringutes olemas mitmeid tulevikuperspektiive. Näiteks uute arendusalade puhul, aga reaalsus on see, et laste arv on Tartus langemas. Ja see ei ole ainult Tartu trend, see on üle-eestiline.
Meie fookus ei ole täna mitte uute lasteaedade rajamisel, vaid olemasoleva võrgu uuendamisel ja parendamisel. Paljud lasteaiahooned on ehitatud aastakümneid tagasi ning vajavad põhjalikku renoveerimist, et pakkuda lastele nüüdisaegseid õpi- ja kasvukeskkondi. Oleme juba mitme asutusega selles suunas tegutsenud, aga selge on see, et iga projekt võtab aega ja raha. Oluline on see, et lasteaedade renoveermine siiski ka järgnevatel aastatel jätkuks.
Kas Tartu linnas on tulnud ette olukordi, kus mõni lasteaed on tulnud sulgeda, kuna sündimus on langenud?
Praegu ei ole meil plaanis ühtegi lasteaeda täielikult sulgeda. Küll aga oleme pidanud sulgema üksikuid rühmi, kus laste arv on oluliselt vähenenud. See ei ole aga mingi tragöödia. Pigem vastupidi, see annab võimaluse mõelda uute lahenduste peale.
Näiteks kui mõnes majas jääb mõni rühm tühjaks, võib vabanenud ruumi kasutada erivajadustega laste individuaalseks tööks, personali nõustamiseks või vanematega kohtumisteks. Paljud meie vanemad lasteaiad ei ole algselt planeeritud selliselt, et seal oleks piisavalt abiruume, aga tegelikult on see vajadus olemas. Seega, kuigi rühmade sulgemine võib esmalt tunduda negatiivsena, võib see tegelikult avada uusi arenguvõimalusi ja lahendusi.
Ja me ei suuda muidugi 100% prognoosida, mis täpselt juhtub, aga üks on selge – sündimus on madal, eriti viimastel aastatel. Kui praegused väikelapsed jõuavad lasteaiaealiseks, tuleb arvestada, et meil on vähem lapsi kui varem. See omakorda sunnib kogu süsteemi paindlikult reageerima ja targalt planeerima.
Kui laste arv väheneb, siis kuidas see mõjutab eralasteaedu? Kas nad on selles olukorras eriti haavatavad?
See on väga hea ja õigustatud küsimus. Kui me räägime laste arvu vähenemisest, siis tuleb mõista, et see mõjutab kogu alushariduse võrku – nii munitsipaalsektorit kui ka erasektorit. Tartu linnas on meil selge põhimõte: igal vanemal peab olema võrdne võimalus ja vabadus valida lapsele sobiv lasteaed, olgu see siis munitsipaal- või eralasteaed.
Selle tagamiseks oleme ühtlustanud kohatasu, mis tähendab, et valdavas osas lasteaedadest maksab lapsevanem sama suuruses kuutasu, sõltumata sellest, kas ta valib eralasteaia või munitsipaallasteaia. See loob võrdse olukorra ning vanem saab teha oma otsuse puhtalt asukoha, metoodika või muu sobivuse põhjal.
Aga tõsi on see, et kui lapsi jääb vähemaks, siis ka erasektorile tähendab see uusi väljakutseid. Me oleme näinud, et mõned väiksemad lastehoiud on juba uksed sulgenud, kas siis rühmi vähendanud või tegevuse lõpetanud. See ei ole alati ainult rahaline küsimus. Muutused, nagu näiteks uus alusharidusseadus, võivad mõjuda mõnele väiksemale tegijale lihtsalt liiga koormavalt või siis tajuvad muutusi liialt rasketena.
Oluline on mõista, et erasektor mängis väga olulist rolli aastatel, mil meil oli lasteaedade kohtade puudus. Eralasteaiad aitasid olukorda tasakaalustada ja nende olemasolu on ka täna oluline. Kuid nüüd, kus laste arv on langustrendis, on loomulik, et osa koormusest väheneb ning ka erasektoril tuleb oma tegevus vastavalt ümber mõtestada.
Tartu linnas me ei vaata munitsipaali ja eralasteaedu kui kahte konkureerivat leeri. Pigem näeme neid osadena ühes terviklikus süsteemis, kus eesmärk on tagada kvaliteetne ja kättesaadav alusharidus kõigile lastele – sõltumata lasteaia omandivormist. Ja muutused, nagu demograafiline langus või seadusemuudatused, puudutavadki kõiki võrdselt. Kohanemisvõime ja koostöö on siin võtmesõnad.
Kuidas suhtud ideesse, et alusharidus võiks Eestis olla täiesti tasuta, et kohatasu üldse poleks?
See on väga oluline ja väärt arutelu, mida kindlasti ei tohiks pidada ainult ühe omavalitsuse tasandil. Kui Tallinnas suvel kohatasu kaotamise teema üles tõusis, sai see palju tähelepanu ning mõjutas ka teiste omavalitsuste avalikku diskussiooni. Kuid sellise muudatuse mõju on märksa laiem. See peaks olema riiklikul tasandil läbikaalutud strateegiline otsus, mitte ainult kohaliku poliitika küsimus.
Muidugi on lapsevanema vaates tasuta lasteaiakoht väga ahvatlev. Aga me ei tohi unustada, et midagi pole päriselt tasuta. See kulu tuleb lihtsalt maksumaksja taskust või kärbetena kuskil mujal. Kohatasu on vanema omapoolne panus alusharidusse. See annab talle ka vastutuse- ja osalustunde ning aitab mõista, et kvaliteetne alusharidus vajab ressursse: tugispetsialiste, arendusi, head keskkonda, motiveeritud personali jne.
Kui me ütleme, et kõik on tasuta, siis kust see raha tuleb? Kui see võetakse süsteemist välja, võib see tähendada näiteks tugiteenuste või personali kvaliteedi vähenemist. Lõpuks kannatab ju laps. See ei tähenda, et me ei peaks mõtlema, kuidas tuge vajavatele peredele seda kulu vähendada – sotsiaaltoetuste süsteemid on olemas ja Tartus saavad abivajajad pered vajadusel nii kohatasu kui toiduraha osas toetust taotleda.
Aga oluline on aru saada, et kohatasu ei ole suur osa lasteaia tegelikust kulust. Valdava osa katab nagunii omavalitsus. Kohatasu kaotamine kogu Eestis vajaks väga selget analüüsi, rahastamismudelit ja mõistmist, mis sellest paremaks läheb – kas lapsele, õpetajale või süsteemile tervikuna. Seni, kuni neid vastuseid ei ole, ei tundu täielik tasuta mudel mõistlik.
Meie Tartus oleme hoidnud kohatasu stabiilsena kogu viimase valimistsükli jooksul ning see ei ole olnud vanemate jaoks keskne probleem. Oluline on, et süsteem oleks õiglane ja toetaks neid, kellel päriselt on raskusi. Ja seda me oleme püüdnud teha.
Õpetajate järelkasv ja läbipõlemine on Eestis olnud pikka aega aruteluteemad. Kuidas Tartu linn õpetajaid toetab ning aitab ennetada läbipõlemist?
Alushariduse õpetajaks ei saada juhuslikult – see töö nõuab missioonitunnet ja sisemist pühendumust. Õnneks on kõrghariduses alushariduse erialade täituvus päris hea ning uusi õpetajaid koolitatakse.
Kuid oluline on mõista, et ükski õpetaja ei tööta üksi. Lasteaia meeskond on tervik, kus iga liige – olgu õpetaja, abiõpetaja või tugispetsialist – mõjutab töö kvaliteeti ja töökeskkonda. Kui see meeskond ei toimi ühtse väärtusruumina, ei lahenda olukorda ükski väline toetus. Nii et esimene ja kõige olulisem tugi tuleb igapäevasest koostööst rühmas ja asutuse sees – sellest, kuidas juhitakse, kuidas suheldakse ja kuidas hoitakse vaimselt toetavat keskkonda.
Mis puudutab Tartu linna kui pidaja tasandit, siis meie roll on toetada professionaalset arengut ja koostööd, pakkuda keskkonda, kus õpetajad ei tunne end üksinda. Üks väga hea näide on Tartu alushariduse õpetajate ja tugispetsialistide võrgustikutöö, mida korraldavad näiteks HEV-koordinaatorid ja tugispetsialistide ja õpetajate aineühenduste võrgustikud. Nende kaudu toimuvad regulaarsed kohtumised, kogemuste jagamised ja koolitused, kus õpetajad saavad tuge ja ideid kolleegidelt teistest lasteaedadest.
Süsteem toimib kolmel tasandil:
Asutusesisene tugi – juhtimine, koostöö ja töökultuur.
Linnapoolne tugi – võrgustikutöö, koolitused, koordineerimine.
Riiklik raamistik – näiteks palgapoliitika, seadused ja kutsetunnustamine.
Meie linnas on eesmärk luua keskkond, kus õpetaja ei jää oma küsimuste ja muredega üksi – olgu ta siis noor alustaja või kogenud pedagoog. See ei tähenda, et meil pole arenguruumi, kuid avatud suhtlus, proaktiivne probleemilahendus ja süsteemne toetamine on fookuses. Me püüame õpetajat mitte ainult hoida süsteemis, vaid võimaldada tal ka areneda ja tunda oma töö üle uhkust.
Kuidas on Tartu linnal läinud üleminekuga eestikeelsele õppele? Milline on olnud lähenemine ja millised on praegused väljakutsed?
Tartu linna lähenemine eestikeelsele alusharidusele üleminekuks on olnud selgelt süsteemne ja läbimõeldud. Kui riiklikult hakati eestikeelsele õppele üleminekut ellu viima, siis otsustas linn kohe alguses, et sellesse protsessi tuleb suhtuda strateegiliselt, mitte rabistades. Selleks koostati konkreetne tegevuskava, kus kaardistati ära lähtepositsioonid ja määratleti järgmised sammud.
Oluline oli kaasata ka teaduslik vaade ning sõltumatud eksperdid. Tartu linnas tehti koostööd Tartu Ülikooli ja professor Birute Klaas-Langi meeskonnaga, kes viisid läbi uuringuid ja vestlusi ka hoolekogude ja lastevanematega. See aitas mõista vanemate murekohti ja kujundada sekkumisi teadlikult ja sihipäraselt. Lisaks viidi läbi kordusuuringud, mis võimaldasid hinnata, kuidas üleminek reaalselt ellu on viidud ja millised probleemid või arengukohad on esile kerkinud.
Kokku puudutas see üleminek Tartus kahte kooli ja kolme lasteaeda. Lasteaedade puhul oli oluline rõhutada, et erinevalt koolidest, kus üleminek toimub klasside kaupa, rakendub eestikeelne õpe lastaedades kõigis rühmades korraga. See tähendas eriti suurt fookust personaliküsimustele.
Suurim väljakutse oligi seotud personaliga ning eelkõige keeleoskusega. Kui rühmas ei ole piisavalt eesti keele oskajaid või ei olda valmis eesti keeles järjepidevalt lastega suhtlema, siis on kvaliteetse õppe pakkumine keeruline. Kõik kolm lasteaeda, kes eestikeelsele õppele üle läksid, on aga selles osas olnud pühendunud: on tegeletud personali täiendõppega, vajadusel värvatud uusi töötajaid ning toetatud olemasolevaid töötajaid keeleliselt ja pedagoogiliselt.
Tartu tugevuseks on olnud ka see, et asutused ei ole jäetud üks. Linn on toetanud, suhelnud, küsinud tagasisidet ja reageerinud. Samuti on olnud väga oluline osa läbimõeldud kommunikatsioonil: lastevanematele on selgitatud ülemineku eesmärki ja sisu, aidates mõista, kuidas see mõjutab lapsi ja kuidas vanemad saavad kaasa aidata.
Laste arv, kelle emakeel ei ole eesti keel, on jätkuvalt suur, mistõttu vajatakse igapäevast keelelist ja vajadusel ka eripedagoogilist tuge. Kuid üldises plaanis võib öelda, et Tartu linn on saanud selle protsessiga hästi hakkama ja seda tänu koostööle, süsteemsele planeerimisele ja teaduspõhisele lähenemisele.
Milline on olnud Tartu linna koostöö ülikoolidega alushariduse valdkonnas?
Tartu linnal on ülikoolidega olnud aastate jooksul mitmetasandiline ja sisuline koostöö, mis on toetanud alushariduse arengut nii strateegilisel, sisulisel kui ka praktilisel tasandil. Eriti tihe koostöö on olnud Tartu Ülikooli eetika keskusega. See on olnud pikaajaline ja väärtuspõhine partnerlus, mille kaudu on saadud tuge mitmete oluliste teemade käsitlemisel, alates haridusväärtustest kuni õppekava uuendamiseni ning õpetaja eetikakoodeksini.
Ülikoolide, eelkõige Tartu ja Tallinna ülikooli, roll ei piirdu ainult suurte projektidega. Tegemist on igapäevaselt ligipääsetavate partneritega, kelle kaudu on võimalik pakkuda õpetajatele ja juhtidele täienduskoolitusi ning kaasata ekspertteadmisi. Näiteks on Tartu Ülikooli teadlased osalenud linna infopäevadel ja aruteludel, kus käsitletakse alushariduse teemalisi arenguid, sh uue õppekava rakendamist.
Olulisel kohal on ka see, et ülikoolide esindajad on kaasatud ühisseminaridel, kus koos linna lasteasutuste juhtidega süvenetakse konkreetsetesse teemadesse. See võimaldab rikastada arutelu teaduspõhiste lähenemistega, jagada maailmapraktikaid ning mõista paremini, millised suunad on valdkonnas laiemalt aktuaalsed.
Seega ei ole koostöö ülikoolidega pelgalt vormiline, vaid aktiivne ja sisuline. See võimaldab Tartul viia ellu teadlikke ja põhjendatud otsuseid alushariduse valdkonnas ning olla arengutes sammu võrra ees.
Milline on sinu arvates tõeliselt hea lasteaiaõpetaja?
Hea lasteaiaõpetaja ei ole ainult erialaste teadmiste ja oskustega inimene – ta on südamega õpetaja. Tõeliselt hea õpetaja jaoks peab see töö olema kutsumus, mitte lihtsalt amet. Väga oluline on väärtuspõhine lähenemine - armastus laste vastu, hoolivus, empaatia ning oskus mõista lapse vajadusi.
Lasteaed ei saa kunagi täielikult kontrollida, millises keskkonnas laps kodus elab, aga õpetaja saab luua lapsele turvalise ja toetava keskkonna lasteaias. Tihti veedab laps suure osa ärkvelolekuajast just lasteaias, mistõttu on äärmiselt oluline, kes on need täiskasvanud, kes temaga seal toimetavad.
Hea õpetaja on avatud, sõbralik, heatahtlik ega vaata lapsi ülevalt alla. Ta suudab luua usaldusväärsed suhted nii laste kui ka nende vanematega. Väga olulised on suhtlemisoskused ja seda nii lapse kui ka täiskasvanutega. Kui õpetaja ei suuda luua toimivat kontakti vanematega, tekivad kiiresti arusaamatused ja usalduse puudumine.
Lisaks on väga oluline ka koostööoskus. Õpetaja ei tööta kunagi üksinda, vaid on osa rühmameeskonnast, kus kõik liikmed peavad koos töötama ühise eesmärgi nimel. Ja loomulikult rõõm ja rahulolu oma tööst, sest kui õpetaja naudib oma tööd, kandub see üle ka lastesse.
Millist töökorralduse mudelit kasutatakse Tartu lasteaedades. Kas 1+2 või 2+1 süsteem?
Tartus ei ole linn pidajana ühtset töökorralduse mudelit ette kirjutanud, vaid lasteaedade juhid saavad ise otsustada, milline lähenemine nende meeskonna ja rühmade puhul kõige paremini toimib. See tähendab, et Tartu linna lasteaedades võib kohata nii 1+2 kui ka 2+1 süsteemi. Valik sõltub lasteaia enda otsusest ja personalivõimalustest.
Töökorraldus võib ka ajas muutuda. Näiteks olukordades, kus keegi personalist lahkub või on keeruline leida asendajat, võib rühm minna ajutiselt üle teisele tööjaotusele. Seega on süsteem paindlik ja arvestab reaalse olukorraga kohapeal. See võimaldab juhtidel teha otsuseid lähtuvalt rühma eripärast, laste vajadustest ja personalivõimekusest.
Kas Tartu linn on arutanud eraldi töökorralduse mudelit ka hoiurühmade kontekstis?
Jah, hoiurühmade puhul on Tartu linnas arutlusel olnud küsimus, kuidas peaksid olema tagatud personali koosseisu nõuded, eriti olukorras, kus seadus lubab, et rühmas võib töötada ainult üks õpetaja. On olnud olukordi, kus õpetaja töötab ainsana hoiurühmas ja küsimus ongi olnud selles, kas ja kuidas peaks selline mudel toimima. Eriti arvestades, et varasemalt võidi seal töötada koos õpetaja abiga.
Seega on Tartu linn pidanud asjakohaseks koos juhtidega arutada, kuidas tulevikus võiks välja näha "Tartu standard" selles osas. Kas näiteks seaduse lubatud miinimum võiks olla meie tasandil teadlikult kõrgem. Mitte seetõttu, et olemasolev personal ei oleks piisavalt kompetentne. Vastupidi, lapsehoidjad ja teised spetsialistid on sageli väga hea ettevalmistusega, vaid selleks, et tagada järjepidevalt kõrge kvaliteet ja tugevdada rühmas töötavate spetsialistide koostööd.
Millised on Tartu linna kaks-kolm olulisimat fookusteemat alushariduses lähiaastateks?
Tartu linnal on alushariduses küll palju jooksvat tegevust ja pidevalt muutuvaid detaile, aga kui vaadata suuremat pilti, siis võib eristada kolm-neli selget fookussuunda, mis saavad lähiaastatel (sh järgmise viie aasta jooksul) kindlasti kõige rohkem tähelepanu:
1. Uue alusharidusseaduse rakendamine ja õppekava uuendamine
See on kahtlemata üks suuremaid praktilisi väljakutseid. Uus alusharidusseadus ja sellega kaasnevad rakendusaktid toovad endaga kaasa olulisi muudatusi, alates kohtade tagamisest kuni pedagoogiliste eesmärkideni välja. Samuti tuleb lastaedadel rakendada uuendatud alushariduse riiklikku õppekava, mille mõju ulatub kõikidesse rühmadesse ja asutustesse, sh ka erahoidudesse.
See ei ole ainult formaalne muudatus. See eeldab sisulist tööd: õppekavade ülevaatamist, personaliga arutamist, õppemetoodikate läbimõtlemist ning tulemustega arvestamist ka lapse arengu hindamisel. See protsess puudutab kõiki lapsi ja kõiki töötajaid ning peab olema hästi juhitud, süsteemne ja läbimõeldud.
2. Võrgu optimeerimine vähenema sündimuse tingimustes
Teiseks suureks fookuseks on alushariduse võrgu korrastamine olukorras, kus laste arv on langustrendis. Tartu ei ole selles küsimuses erand. Nagu paljudes teisteski omavalitsustes, tuleb ka siin hakata mõtlema, kuidas tagada mõistlik võrgu tihedus, piirkondlik kättesaadavus ja majade optimaalne kasutus.
See tähendab, et iga lasteasutus ei pruugi tulevikus täituda varasema tempoga ning tekib küsimusi, kuidas ruume ja personali otstarbekalt kasutada. Arutelu all on ka võimalused kasutada tühjaks jäävaid rühmaruume nutikalt: näiteks väiksemate rühmade loomiseks, koostööks tugispetsialistidega või muude erilahenduste katsetamiseks, mis tõstaksid hariduse kvaliteeti ja vastaksid paremini laste erivajadustele.
3. Tuge vajavate laste toetamine ja võrgustikuline lähenemine
Tartu on juba praegu Eestis eeskujuks tuge vajavate laste toetamise süsteemiga, kuid see fookus ei kao kuhugi, pigem see süveneb. Tartu eesmärk on hoida tugiteenused hästi kättesaadavana ja ühtlasel tasemel kõikjal üle linna. See tähendab nii spetsialistide võimekuse hoidmist kui ka lasteaedade võrgustikupõhist arendamist: kogemuste jagamist, koolitusi ja ühiste arusaamade kujundamist lapse arengu toetamisel.
Eriti oluline on varajane märkamine ja sisuline sekkumine. Seda mitte ainult dokumenteerimise mõttes, vaid reaalse toetusena lapsele ja tema perele. See aitab tugevdada ka sujuvat üleminekut kooliharidusse.
4. Juhtide toetamine ja süsteemne arendamine
Kuigi see ei pruugi otseselt lastega seotud olla, on veel üks oluline teema just lasteaedade juhtide arendamine ja toetamine. Juht on see, kes loob meeskonnas kultuuri ja hoiakud ning kannab muutusi ellu. Tartu linn peab väga oluliseks, et juhid oleksid motiveeritud, professionaalsed ja neil oleks võimalik oma rollis kasvada – olgu selleks mentorlus, ühised seminarid või pidev koostöö haridusvõrgustikus või osalemine õppekäikudel nii Eestis kui välismaal.
Kaspar Kreegimäe lasteaiajuhtidega Itaalias 2024
Millist rolli näeb Tartu linn ELIISi platvormil tuleviku alushariduses?
ELIIS on juba praegu oluline tööriist, mis aitab õpetajatel ja juhtidel oma igapäevatööd paremini korraldada. Tartu linn näeb ELIISi rolli tulevikus veelgi laiemana – eelkõige koostöö- ja arenduskeskkonnana, kus kasutajakogemuste põhjal sünnivad lahendused, mis aitavad kogu süsteemi tervikuna. Soovime Tartu juhte rohkem kaasata arenduste suunamisse, et platvorm kasvaks koos kasutajatega. Lisaks võiksid ELIISi arendused sündida koostöös mitmete omavalitsustega.
Milline võiks olla Tartu lasteaed 30 aasta pärast? Mis on muutunud, mis jääb samaks?
Julgen öelda, et 30 aasta pärast on Tartu kõik lasteaiad füüsilise keskkonna mõttes täielikult kaasajastatud – see ei ole enam teema. Kõik majad on heas seisukorras ja vastavad laste vajadustele. Samas ei tähenda see, et kõik oleks jäik ja muutumatu. Vastupidi, lasteaedade võrgustik on paindlikum ja veelgi enam vanemate töö- ja elukorraldust arvestav.
Näiteks võib tulevikus töökorralduse muutumise tõttu olla peredel rohkem aega koos lastega ning vajadus pika päevahoiu järele väheneb. See võib tähendada, et lasteaiapäevad ei ole enam nii pikad, vaid jagunevad eriotstarbelisteks osadeks – hommikune hariduslik tugi, päevane turvaline hoid, ja võimalik koostöö huvihariduse või kooliga.
Oluline arengusuund on kindlasti koostöö süvenemine: veel rohkem sisulist koostööd koolide, huvikoolide ja ka teiste omavalitsustega ja kogukondadega. Mõelda tuleb kogukondlikult, mitte bürokraatlikult, et kui näiteks lapse elukoht on ühel pool tänavat ja lasteaed teisel (st tänav on kahe erineva omavalitsuse tinglik lahutaja, siis tuleb leida mõistlik lapsest ja perekonnast lähtuv lahendus. Laps ja pere peaks olema alati fookuses, mitte haldusjaotus.
Muidugi jääb oluliseks see, et iga laps on väärtus – mitte keegi ei tohi jääda märkamata ja kedagi ei jäeta maha.
Üha tähtsamaks muutub ka varajane märkamine ja tugi. Lapsed, kes tulevad kooli ettevalmistuseta, vajavad tuge juba varem. Alushariduse süsteem peab suutma märgata ja sekkuda enne, kui mured kuhjuvad.
Kui see kõik suudab areneda – koostöö, paindlikkus, ligipääsetavus ja professionaalne tugi – siis ongi 30 aasta pärast Tartu lasteaed just selline, nagu ta olema peab: kaasaegne, lapsesõbralik ja ühiskonda toetav.
Lõppsõna
Vestlus Kaspar Kreegimäega jättis mulje inimesest, kellele alusharidus ei ole lihtsalt töövaldkond, vaid isiklik väärtus ja ühiskondlik vastutus. Tema soojad ja ausad mõtted laste, õpetajate ning juhtide igapäevastest võitudest ja väljakutsetest näitavad, kui oluline on iga otsus ja muudatus – mitte ainult süsteemi, vaid eelkõige lapse heaolu silmas pidades.
Tartu linna visioon alushariduse tulevikust on paindlik, hooliv ja edasi vaatav – just selline, mida meie lapsed ja nende pered väärivad. Iga laps on väärtus ja iga lapse märkamine algab meist.
Aitäh, Kaspar, et jagasid oma aega ja mõtteid. Olgu sinu siirus ja pühendumus julgustuseks kõigile, kes Eesti alusharidust südamega kujundavad.
